...?

See blogi siin ja praegu, ma isegi ei tea, mis tema tegelik tekkepõhjus oli - viha, pettumus, segadus, tähelepanuvajadus?!

Selleks et selgusele saada muudes küsimustes, peaksin  ma kõigepealt selgusele saama selles, kes ma olen?! Jah, see võib tõesti esmapilgul tunduda armetult loll küsimus, aga kas sina, kes sa seda blogi võib-olla et kunagi loed, kas sa tahad öelda, et sina ei ole mitte kunagi endalt seda küsinud?!
Kes ma olen? Inimene, oleks lausa naeruväärne sellises asjas kahelda, kuid sisemuselt..äkki ma olen lõhestunud mitmeks isiksuseks?! Tegelikult mitte isegi äkki, ma olengi ning võib-olla sellepärast ongi mul nii raske mõista, kes ma siis lõppude lõpuks tegelikult olen. On raske jääda iseendaks, kohandamata enda hoiakut ja iseloomu vastavalt inimesele ja olukorrale.

Tegelikult, täna, tänu ühele inimesele, mõistsin ma midagi. Ma sain aru, et ma olen inimesi liiga kergekäeliselt usaldanud, ma olen ennast avanud inimestele, kes seda ei väärtusta ning halvimal juhul jooksevad seda kõike teistele rääkima. Kui nüüd mõtlema hakata, kas siis minu enda vead ja mõtlematused, samuti teised inimesed enda õelustega ja hoolimatult pillutud sõnadega, ei ole minust teinud seda, kes olen ma praegu, inimest, kelle sees peitub veel eraldi kolm inimest.
Ja mis annab siis teistele õiguse mind usaldada, kui ma ei saa õieti isegi ennast usaldada, kui ma ei tea, milline isiksus minus kellegagi rääkides peegeldub?

Ma ei ole üldse kindel, et mõned inimesed suudavad mind peale selle teksti lugemist edaspidigi usaldada. Ma ei ütle samuti, et keegi ei peaks seda tegema, sest ühes olen ma kindel: ükskõik kes ma parasjagu ei oleks kui minuga räägitakse, ma ei suuda kellegi usaldusega mängida, nii nagu seda on tehtud minu omaga. Ma pean seda piisavalt väärtuslikuks, et keegi on endast midagi minule usaldanud.

Jah, see tekst võib paljudele tunduda seosetu, nii nagu minagi.